Kaunistamine. Tikand. Pilu. Pits
Kool.ee-haridusportaal :: Kaunistamine. Tikand. Pilu. Pits Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKaunistamine. Tikand. Pilu. Pits,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Kaunistamine
Rõivaste kaunistamine oli enamasti talunaiste endi töö. Juba noorelt tütarlapselt nõuti rõivaste õmblemise ja kaunistamise oskust, mida põlvest põlve emalt tütrele edasi anti. Suuremat vilumust nõudvad pitsid, keerulised tikandikirjad ja pilud lasti tasu eest osavamatel meistritel teha. Tavaliselt tegid neid moonaka-, vabadiku- ning saunanaised.
Tikand
Tikandeist on metalltikand vanim. Naiste sõbade, vaipseelikute, peakatete jm kaunistamiseks kasutati 11.–14. sajandil vaselisi (pronksspiraale), hiljem tinulisi (tinanaaste). 16.–17. sajandil levis seeliku allääre kaunistusena helmestikand kudrustükk ehk kõverik. Alates 17. sajandist hakati lõngaga tikkima.
Vanemad tikandid olid geomeetrilise kirjaga, valdavalt ühevärvilised ja valge linase niidiga tehtud. 18. sajandi lõpust alates hakati Kagu-Eestis linaseid esemeid (särke, linikuid, põllesid) kaunistama punasest puuvillasest maagelõngast tikandiga. Hiljem levis see laiemale alale Ida- ja Lõuna-Eestis. Saaremaal tikiti särkide ja tanude geomeetrilised kirjad värviliste villaste lõngadega.
Vanimaid taimkirjalisi tikandeid leidub eelkõige vanemat tüüpi Mulgimaa rõivastel – sõbadel, puusapõlledel, esipõlledel. 18. sajandi lõpust alates levis Eestis baroksete sugemetega lillkiri, millega Põhja-Eestis kaunistati naiste tanud ja käistealased.
Pilu
Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põlli ja tanusid. Lihtpilu kõrval esines rohkesti põim- ja mähkpilu. Sõrve naised ütlesid oma särkide kõrgeid tagasipööratavaid püstkraesid, õlalappe ja varrukavärvleid ilustava rikkaliku mähk- ja põimpilu kohta, et tehti kolmesambaga või kahe- ja neljasambaga ougud kaunistuseks. Need ougud tehti nii ümmargused kui hanisilmad.
Koeru käiste alune pilukaunistus, ääres niplispits, ERM 8195
Enamasti tehti pilud valge linase niidiga. Kagu- ja Lõuna-Eestis kasutati piludeks ka punast linast või puuvillast maagelõnga. Ka Lääne-Eestis tehti värvilisi pilusid.
Pits
Pitsidega kaunistati naiste rõivaid: tanusid, õlalinikuid, kraesid, käiseid, põlli.
Pitse valmistati kodus kedratud linasest lõngast, alates 19. sajandi teisest poolest ka poest ostetud puuvillasest niidist. Mustri kontuuride rõhutamiseks kasutati vahel värvilisi puuvillaseid ja villaseid lõngu. Sagedamini esinevateks värvideks olid sinine ja punane.
Vanemad pitsid olid õmblus- või ka nõelapitsid. 17. sajandil hakkasid levima kangaotsa narmastest sõrmedega põimitud sõlmpitsid ja võrgunõela abil kootud võrgule õmmeldud võrkpitsid. 19. sajandil oli Eestis üldine valgest linasest niidist niplispits. Saartel ja setode juures tehti ka värvilist niplist. Heegelpitsi ja tüllpitsi hakati kasutama alles 19. sajandi lõpupoolel.
Allikas: http://www.folk.ee/kultuurilaegas
 | |
| |
|
